Detsembri spordikokkuvõte

Erkki - Sul luban selle postituse vahele jätta!

Detsembris sai jälle natuke silgatud, ja veidi muud trenni juurde tehtud. Kõige olulisem oli 12. detsember (ilus kuupäev - 12.12.12), kui toimus "marathon event" nimeline üritus. Kuu lõpu poole muidugi enam palju teha ei jõudnud - olgugi, et siin jõule ei tähistata, tegid rahvusvahelised tudengid seda ikkagi, nii et kõigil asjaosalistel oli topeltkiire - mingeid ekstra puhkepäevi ju jõulukontsertideks ei antud.

Jooksuvõistlus, millele keegi oli väga ekslikult nimeks pannud "marathon event" toimus siis kolmapäeval, 12. dets, ning seda kell 5.30 hommikul. Tundus, et mina olin ainuke, kes oli pehmelt öeldes nördinud sellise kellaaja üle (kõik teatevõistlused, mida nad siin pidanud on, on toimunud normaalsel ajal, st mingi 4-5 paiku peale lõunat) - tundus, et kõik ülejäänud on need hommikul jooksvad inimesed. Mina igatahes sinna gruppi ei kuulu, kuna minu ettekujutus jooksmisest on pigem lõõgastus peale tööpäeva. See hetk, kui Sa juba tead, et oled kõik olulised asjad sel päeval ära teinud, ja nüüd saad viimase energia jooksu sisse panna ning nautida jooksu ennast ja hiljem seda väsimuse ja rammestuse tunnet, mille auga välja oled teeninud. Aga hommikul kell 5.30? Pean tunnistama, et mul isegi ei õnnestunud end mitte kordagi üles peksta selleks, et enne võistlust proovima minna, kuidas on hommikul joosta.. Mitte et ma ei oleks üritanud. Nädal varem, ajasin end tõesti kella 7 paiku üles, et kohe tagasi sooja voodisse ronida, kui aknast avanev vaatepilt mulle vaid paduvihma näitas. Hilisemad katsed ei läinud enam niigi edukalt, et ma end voodist välja oleksin ajada viitsinud..

Niisiis, täiesti ulmeliselt varajasel tunnil, ajasin end voodist välja, ning keeruline oli kehale selgeks teha, et nüüd lähme jooksma. Mis mõttes jooksma, väljas oli täielik kottpimedus, ja mu toanaaber vaatas mind ka korraks sellise näoga, et mis nüüd lahti on? Õnneks oli peale minu veel mõningaid hulle, kes end välja olid ajanud - ning seda muuseas jopede ja muu talvevarustusega (minul oli ka õnneks tuulekas olemas, aitäh emps, et selle pakiga teele panid!). Rahvusvahelistesi tudengeid esindasime mina ja Mirek (haha, kaks eurooplast aasialaste seas, Mirek veel tegi nalja, et ma olen ilmselt pikkuselt teine kogu selles massis - tema ise oli muidugi esimene :D), kuigi Amos oli viimased paar päeva käinud ka ringi ja rääkinud valjuhäälselt jooksuvõistlusest, samuti küsinud mitu korda, kas ma olen ikka valmis? Tegelikult Oogii plaanis ka tulla, aga kahjuks tema jäi haigeks, nii et tüdrukutest pidingi vaid mina kohale minema. Algselt oli plaanis ka ergutustiimil kohale tulla (eesotsas Melaga), aga plaanid muutusid niipea kui selgus, mis kell seda üritust ikkagi tehakse ;)

Distants oli ümber campuse, ning maratoni-nime vääriliseks seda küll kuidagi lugeda ei saanud. Poisid said joosta 5 ringi, ning tüdrukud 3 - mis kilomeetrites tähendas, et poistel õnnestus silgata 6km ja tüdrukutel 4km. No tõesti, maraton missugune.. Selle jaoks, et ringe õigest loendada, jagati iga ringi peal värvilisi paelakesi (ja kuigi jagajaid oli väga mitu, siis ei suutnud nad kunagi otsustada, kes Sulle paela andma peaks, nii et minul läks esimese kahe ringi puhul seal küll veidi rohkem aega, ja samas tempos edasi minna küll ei saanud). Start oli väga äkiline - kuna mina ja Mirek nagunii eriti midagi aru ei saanud, mis mikrofonidesse räägiti, ei pannud me eriti tähelegi.. kuni käis pauk ja meie vestlus asendus mõlemapoolse küsimusega, et oota, läkski lahti või? :D Igatahes andsime ka päkkadele tuld, ning lõppkokkuvõttes õnnestus minul saada lausa seitsmes koht - saavutus, mis Eesti jooksjatega võisteldes kõne allagi ei oleks tulnud. Ning kuna auhind oli ette nähtud esimesele kümnele parimale, siis sain ka 300 NTD võrra rikkamaks :)

Finishis said kõik osalejad veepudeli ning hommikusöögitalongi (40 NTD eest saime kohvikust midagi valida), ning kui olin Mireki ära oodanud, avastasime ka Amose, kes oli sisse maganud ning liitunud teisest ringist. Vähemalt oli ta ise enda üle väga uhke, ning hilisemast Facebooki postitusest sai välja lugeda, kuidas ta tegi kaasa elu esimese suure võistluse, lausa 8km hommikul vara - et mitte mainida, kuidas tegelik distants oli 6km ning ta esimest ringi kaasa ei jooksnud :). Vähemalt oli ta ise hirmus õnnelik ning oma vormist väga kõrgel arvamusel - isegi nii kõrgel, et ta arvas, kui ta oleks õigel ajal üles saanud, oleks ta kindlasti esikolmikusse mahtunud! Abi polnud vist ka minupoolsest valgustamisest, et esimesed mehed olid väga kiired, ning see oli lausa üllatav, kui hea tehnika ja kiirusega nad finisheerusid. Mirek oma hiigelpikkade jalgadega näiteks ka esikümnesse ei mahtunud, ning tema kiirus on tõeliselt hea - kui ma paari treeningu ajal temaga tempot hoida püüdsin, meenutas see rohkem minu tempotreeninguid või sprinti..

Igatahes, lisaks jooksuvõistlusele, jõudsin ka niisama jooksmas käia, ning kuu kilometraažiks tuli kokku 78km (ehk siis 195 ringi staadionil), ning ajaks kokku 10h 11min ja 14sek. Kiiruseks teeb see siis 7,8 min kilomeetri kohta ehk 7,66 km/h. Eelmiste kuude kokkuvõtteid vaadates, võiks öelda, et ootuspärane :)

Lisaks jõudsin teha Pilatest 3x (ehk kokku 1,5h), ning joogat kahjuks liiga vähe - vaid tund ja 20 minutit (seda tänu toanaabri poolsele segamisele). Tennisesse jõudsin 4 korda ehk kokku 4h, ning jõusaali 3x (igal korral tegin harjutusi kätele ning ülakehale, lisaks sõitsin rattaga kokku 42km). Paaril korral tegin peale jooksu harjutusi ka kerelihastele (1x) ning jalgadele (2x). 

Kokku treeningaega kuskil 20h - võib-olla veidi rohkem, kuna kõik mu jõusaalitreeningud on olnud veidi üle tunni aja, ning kerelihastele ja jalgade harjutustele kuluvat aega ma arvestanud ei ole. 

Nüüd on tulemas eksamite aeg (need algavad küll järgmisest nädalast, kui kuna mul on vaja esitada kaks tööd paberkandjal, siis saan nendega tegeleda juba praegu), peale mida on mu õppimise aeg Taiwanis läbi. 13. jaanuaril jõuavad siia Anni ja Erkki, kellega koos võtame ette pikema reisi Taiwanis, Filipiinidel, Singapuris ja Malaisias, ning mina üksinda lähen veel ka Jaapanisse edasi, nii et sportimisest ei pruugi suurt eriti midagi välja tulla ja seda kuni 15. veebruarini (siis jõuan Eestisse tagasi). Küll on mul olemas registreerimiskinnitus Maijooksule, ja plaan ka Hiiumaa (pool)maratonil osalemine, nii et minu mõtted jooksulainelt väga kaugele ekselda ei saa.. ja eks ma ikka üritan ka suure reisimise ajal jooksutossud läheduses hoida ;)