Sess: ehk kuidas ma ingveriteesse armusin

Semester on juba poole peal ning nüüdseks on juba (peaaegu!) seljataga ka vahesess (aka midterm session). Ainult esmaspäevani tuleb kannatada, et siis oma ettekanne mõnest new venture'st ära teha.

Minu sess ei olnudki seekord nii jube - ainult 2 eksamit hiina keeles (vastavalt siis esmaspäeval paarispeatükid - 2, 4, 6 ja 8 ning reedel paaritud - 1, 3, 5 ja 7), üks test Production and Operation Management (POM) nimelises aines, seejärel 2 pikka esseeküsimust International Finance Institutions'-s, ning nüüd on jäänud POM-s veel midterm exam (eelmisel nädalal oli vaid test, st ptk-d 1-3, midterm on kokku 1-6 ptk-de peale) ning Entrepreunership nimelises aines jutuke ühest värskelt alustanud ettevõtjast ning tema kas siis edust või ebaõnnestumisest. Selle viimase juurde kuulub ka presentatsiooni tegemine.. ning ma ei ole ausalt öeldes veel alusanudki :). Aga mul on veel nädalavahetus!

Hiina keele testid olid isegi toredad - esiteks, on alati hea korrata kõike õpitut, ning ma veetsin ikka paar tundi character'eid läbi kirjutades. Kuna meie hiina keele kursuse nimi on Chinese: writing and speaking, siis kartsin kõige rohkem rääkimise osa. Kuna seda üksinda ühikas on veidi keeruline harjutada.. Samas ei olnud tegemist mitte millegi hulluga, saime kõik dialooge teha ja üksteisele küsimusi esitada erinevatel teemadel. Reedese eksami puhul vedas mul ikka täiega - suulise osa jaoks tõmbasime loosi, ning 2 meist pidid kirjeldama pilti (sellega oleks ma ka hakkama saanud, tegime tunnis seda kunagi), 2 meist tegema dialoogi oma perekonna ning selle liikmete hobide kohta (mina ja Jaapani tüdruk Yumiko saime selle. Ning see läks hästi, ma olen perekonna kirjeldamist juba mitu korda praktiseerinud ka..) ning ülejäänud 2 pidid laulma! Hiina keeles! Ning kuna mina selle tunni ajal avastasin hoopis Taipei loomaaeda, ning ei vaevunud seetõttu väga tõsiselt ühtegi hiinakeelset laulu pähe ajama.. Õnneks oli tähtede seis minu poolt. Huh!

Tüüpiline POM loeng

POM testide ja eksamite osas läks ka lihtsamaks peale seda, kui keegi meie GMBA kursusest hankis eelmise aasta eksamiküsimused.. Ning test oli täpipealt samasugune, küll väikese erinevusega numbrites, aga muidu identne eelmise aasta eksamiga. Ja nagu hiljem selgus, viimased 7 aastat on seega sama eksam olnud, ning tõesti, no worries! Nüüd on veel midterm jäänud, ning ilmselt tuleb ka see samasugune.. Igatahes on täitsa tore, kui õppejõud siin nii hirmus ülekoormatud on (nende endi jutu järgi), et ei jõua eksamiküsimusi igal aastal vahetada. 

Olgugi, et kliima on siin täiesti super, õnnestus mul siiski üles korjata miskine viirus, ning alates teisipäeva õhtust hakkasin paaniliselt endale teed sisse kallama. Neljapäeva õhtul proovisin oolong-teed - ja kohe põhjalikult, oma 5 tassi järjest. Tulemuseks oli avastus, et oolong sisaldab ilmselt kofeiini, ja ma sain magama lõpuks kella 1.30 ajal (järgmine hommik kell 8 ootas mind teine eksam hiina keeles, hurraa!). Ning ma ei olnud üldse ainuke, kellel õnnestus haigeks jääda - ka slovakid kurtsid, et said valutava kurgu tõenäoliselt tšehhide käest.. Ning mu toanaaber turtsus ka päris ennastunustavalt. Minu sümptomid kadusid lõpuks, kui slovakkide soovituse järgi endale poest ingverit hankisin ning terve laupäeva ja pühapäeva sellest tehtud teed kulistasin. Ning mis kõige parem - see tee oli täitsa hea! Maitseelamuse tekitamiseks panin juurde mandariinikoort (sidrunit mul poest leida ei õnnestunud, aga kuna siin on mandariinide hooaeg juba poole peal, siis natuke rohelist koort sinna sisse juurde lisada oli täitsa hea idee). Kuna ingverit eriti väikeses koguses just ei müüdud, siis joon seda siiamaani, et seda kogust kuidagi vähendada, ning lisaks tunnen, et mingi vimm on veel sees.. või on see tõesti pabin POM midterm pärast (kas nii hakkabki nüüd olema, et keegi ütleb eksam ja mina tunnen, kuidas pea läheb paksuks ja kurk valusaks?)?

Kaitse end haiguste eest! Kanna maski!

Enne kui mul haigeks jääda õnnestus, jõudsin käia esmaspäeva õhtul jooksmas ja teisipäeval jõusaalis. Ning sessi mõju oli kohe näha - esiteks olid spordiruumid täiesti tühjad (jess-jess!), ning nendest vähestest, kes seal midagi teha proovisid, olid ka pooled kandmas haiglaõe maski. Jah, siin on selline imelik nähtus, et kui keegi haigeks jääb (see puudutab siis peamiseks ikka kohalikke), siis pannakse näo ette samasugune mask, nagu meie arstid kannavad. Et mitte nakatada teisi vähe tervemaid kodanikke. Samas on nendest natuke keeruline aru saada - ilmselt nad ikkagi tunnevad ka end halvasti, kui juba seda maski kannavad? Pisik ju sees? Miks nad siis koju ei jää? Ja ma ei ole kindel, kas see maskikandmine ka tõesti efekti annab - aeg-ajalt nad võtavad ju selle ikkagi suu eest ära, et midagi juua (tavaline on, et siin on alati kõikidel suur teetopsik käes) või kellegagi rääkida vms. Igatahes lootus muidugi jääb, et ehk siis pisikud ei levi nii kiiresti.. Noh, ja tegelikult, neil on siin ka hulgaliselt rohkem inimesi, nii et selle võrra loogilisem jah, et tuleb bakterite levikut peatada kui vähegi võimalik!

Vähe sellest, ka meie grupi omad olid täiesti sessi lainel. Facebook täitus kiiresti kurtmisega stiilis "200 lehekülge materjali? Kas ta on hulluks läinud?" või "500 sõna, 8 küsimust, siia ma suren". Huvitav oli ka vaadata kuidas inimeste rütm segi läks - mõni postitas oma seinale "õhtusööki otsimas" kell 4 hommikul, teine kelkis oma kohvivarudega ("8 packs of instant coffee should be enough?"). Mulle endale tegi nalja Larry postitus, mis käsitles seda, et mul oli ju 1 šokolaad? Ja ma oma arust ei söönud seda ära? Paberit ka ei paista kuskilt.. Ning hiljem rõõmus avastus, kuidas laud oli nii segamini, et loogiline oli sinna oma šokolaaditahvel ära kaotada :D

Samamoodi, oli selge vahe sees, kui Facebook lahti lüüa selle nädala alguses. Nüüd on võimul postitused selle kohta, kuidas kõigil on lõpuks aega, et vaadata seriaale, filme, tegeleda kõige muuga vahelduseks. Muuseas, siit ka üks huvitav fakt - minu Facebooki leht on kuidagi väga internatsionaalseks muutunud! Kõigepealt, alguses, oli seal ilmselt valdavalt eestikeelne tekst, millele kohe lisandus venekeelne (osad mu kursakaaslased räägivad emakeelena vene keelt), ning loomulikult inglise keel, kuna see on alati hirmus popp. Peale Iisraeli reisi olid 50% postitustest kohe heebreakeelsed (iisraellased kasutavad Facebooki oma elu kirjeldamiseks oluliselt rohkem kui eestlased), ning nüüd peale Taiwani tulekut, on näha ka indoneesia, tai, jaapani, vietnami ning loomulikult hiina keelt. 

Ma võin ka oma raamatu juurde tagasi pöörduda nüüd kohe varsti - aga enne POM midterm! Ja hiljem sama tennises, mille eelmine nädal oma tervise tõttu vahele jätsin.. Vahepeal aga muidugi ohtralt ingveriteed! ;)