Taipei vol 1: Pandad ja kaelkirjakud

Reedel ajasin end üles eriti vara (kell 4 hommikul), et jõuda Taipeisse mineva bussi peale - algul lootsin kätte saada 5.00 mineva bussi, aga tänu Horvaatia kuttidele, keda kogemata nägin (ja sellele, et mul taksot tellida ei õnnestunud), olin viimane, kelle järel 4.30 bussi uksed sulgusid.

Mainima peab, et Taiwani bussid on väga mugavad - Sul on suur ja lai iste (mitte nagu Eesti bussidel, kus alati on mõistlik loota, et Sulle naabrit ei tule, või kui tuleb, siis ta ei oleks hiigelsuur), jalaruumi on piisavalt - st kui eesistuja laseb oma istme allapoole, siis ei pane seda tähelegi. Lisaks on kõikidel oma väike telekas, kus on valik filme (8 kui ma ei eksi - ja need on inglise keeles, hiinakeelsete subtiitritega! Jess!), muusikat, pilte. Kõrvaklapid peavad aga ise kaasas olema!

Jõudsin juba enne kella 9-t hommikul Taipei suurimasse rongijaama - mis oli tegelikult ka bussi-, MRT, ja HSR jaam. Sealt seiklesin mitme eri metrooliiniga, mis muuseas oli tähistatud nii lihtsalt ja loogiliselt, et mul polnud hetkekski ohtu ära eksida - Taipei loomaaeda. Ilmaga vedas ka, päike paistis ilusti terve päeva, veidi palav oli, kuid selle eest nähtavus oli hea. Seal hankisin endale päeva esimese kohvi - McDonaldsist, kus oldi üllatunud, et ma miskit sorti burgerit juurde ei taha.

Taipei loomaaed on suur. Neil on suured sektsioonid putukaid, linde, Aafrika, Austraalia, Aasia loomi. Ma tõesti ei tule ühegi looma peale, keda neil EI ole.. Nägin esimest korda elus ära pandakarud (Tuan Tuan & Yuan Yuan), kes olid tõenäoliselt loomaaia suurim atraktsioon - neil oli isegi oma pood, täis igasugust pandakaru kraami. Mängukarud, riided, võtmehoidjad, külmikumagnetid, pastakad, ehted - you name it. Kõige krooniks sain video, kuidas üks karudest parajasti pambust sõi, ning kuidas kõik turistid ümberringi vaid ah! suutsid öelda :). Minu lemmikud olid tegelikult aga kaelkirjakud - ning Taipei loomaaial on kokku 5 kaelkirjakut! Mina olin sõnatu juba kahte esimest nähes, aga kui viies ka nurga tagant välja ilmus.. Ooh! Ning nad olid ikka tõeliselt pikad, seal oli kõrval ka pikkuse mõõtmiseks meetrid ära tähistatud. Ning isakaelkirjakud võivad tõesti kasvada üle 5 meetri! Uskumatu!

Loomulikult tegin ohtralt pilte - kõik Galerii all üleval (Galerii - Taipei). Liblikad on neil ka täiesti super-size only - olen vist juba varemgi maininud, et 10cm tiibadeulatust pole mingi probleem :). Ning värvid! Minu lemmikud on sametised mustad liblikad, kelle tiibasid kaunistab kena tumesinine ääris.. Lisaks sain toreda pildi ninasarvikutest, kes kõik kolmekesi pead kokku panid, orangutangid olid samuti lahedad, ning kõiksugused kaslased on mulle ka alati meeldinud. Ja koaalad!! Nunnumeeter põhja! Ning neil leidus isegi chinchillasid, mis mulle meenutas kohe minu oma nunnusid kodus.. Lõppkokkuvõttes kõndisin seal ringi oma 4h, ning siis pidin minema Brittaga kokku saama - ja lindude osa jäigi nägemata. Ehk põhjus tagasiminekuks on olemas :)

Kella kahe paiku sain kokku kohaliku eestlasega - Brittaga, kes on Taipeis elanud juba üle kahe aasta. Saime hästi jutu peale, samal ajal kui loomaaia lähedal asuva gondliliini järjekorras seisime eesmärgiga minna Maokongi - ehk siis kõrgemale, mäe otsa, et saada ilusat vaadet Taipeile. Taipei muuseas on ümbritsetud igast küljest mägedega, lisaks on neil palju rohkem rohelist - parke, puid - linnas sees. Peale Tainani, kus selliseid asju lihtsalt ei ole, on mul alati tore näha, kui linnadesse ka loodust sisse planeeritud on! Maokongist avanevad vaated kinnitasid ka, et rohelisi alasid on, ning täiesti piisavalt - juba gondlist oli seda näha. Samuti mäkke jõudes, kui seal suure tiiru ringi jalutasime. Lisaks headele vaadetele, nägin ära ka pomelo- ja papaiapuud, ning teepuhmad. Ning ühe suure ämbliku oma võrgu sees.

Jalutuskäigu ajal valgustas Britta mind oma Taipei elu osas - kuidas on olla abielus Taiwani mehega. Ning elada Taipeis, töötada, hiina keelt õppida.. Naljakas oli eesti keelt rääkida - mitmel korral oli nii minul kui Brittal lause algus automaatselt inglise keeles, kui meenus, et oih! Eesti keeles saab ju ka! Vahelduseks! Igal juhul jutt jooksis meil hästi, ning Britta kohta peab ütlema, et väga julge naine! Tulla elama täitsa teise kultuuri, kaugele sõpradest ja sugulastest, teistest eesti keelt rääkivatest inimestest.. Loomulikult on Taiwanil täiesti arvestatav hulk plusse - hea kliima, väga sõbralikud ja abivalmid inimesed, suurepärane loodus, maitsvad puuviljad - aga ikkagi, mina tulin siia vaid kuueks kuuks, Britta aga terveks eluks!

Maokongist tulime tagasi bussiga (gondliga sõitmiseks oli tegelikult natuke tuuline, kõigutas ikka korralikult. Mind see ei häirinud, aga Britta polnud üldse ainus, kellel hirm kõrguste ees välja lõi), ning siis sattusime nägema reede õhtust tipptundi Taipei metroos. Oh, kus oli alles inimesi.. ja kuidas kõik seisid väga viisakalt järjekorras, et metroo peale saada. Saime kokku Britta abikaasa Timiga (peale seda, kui olime mind hotelli sisse kirjutanud), et kõik koos minna hiina keele tundi. Nende keeleõppe grupp oli väike - koosnes valdavalt inimestest, kes suudavad hiina keelt rääkida, kuid mitte kirjutada. Kogu õpe käis hiina keeles - nii et minul oli kohe deja vu oma hiina keele tundidega, kus pikema jutu korral lihtsalt ei saa aru, tee mis tahad.

Peale hiina keelt käisime söömas ribisuppi ja nuudleid, mis olid väga maitsvad - ning ma poleks arvanudki, et küüslaugu järele nii igatsenud olin! Söök oli ideaalne sooja sissesaamiseks - supileem täpselt selline, mida oleks tahtnud peale pikka suusatamist saada :). Siis võtsime suuna night market'ile, kus hankisime magustoiduks karamelliseeritud maasikaid ning tomateid ploomidega. Vahepeal sain ka oma esimese elamuse kuumaveeallikast - Britta ja Timi kodu lähedal oli avalik kuumaveeallikas, kuhu mina jalgupidi ka sisse ronisin. Vesi oli tõeliselt soe.. ning tegi head minu kõndimisest veidi väsinud jalgadele :)

Öö hotellis möödus liigagi kiiresti - oleksin napilt hommikusöögist ilma jäänud (mida pakuti kuni kella 10-ni), sest olenemata kahest äratusest, ma lihtsalt magasin. Esimese kinnivajutamist ma ei mäletagi! Ilmselt olin ikka nii väsinud oma eriti tihedast reedesest päevast :). Igal juhul hotell oli väga mugav, hommikusöök (Euroopa stiilis! Munapuder! Päris kohv! Kahju, et neil Eesti leiba ei olnud, ma oleksin vist liigagi sillas olnud..) maitsev - mida veel tahta! Ning siinkohal sobiv moment öelda veelkord suur-suur aitäh Brittale, kes mu reede õhtu väga ilusti ära sisustas, eesti keele rääkimise vajaduse ära rahuldas - ning lisaks valgustas elu-olu kohta Taipeis! Ning ma endiselt arvan, et Sa oled väga vapper ja julge, et niimoodi otsustasid Taipeisse kolida ning ma siiralt loodan, et teil Timiga läheb kõik hästi ka tulevikus! :) Tore oli näha, et te üksteisest nii hoolite, et suudad ilusti kodumaa igatsuse seljataha jätta ning olevikule keskenduda :)

Ja täiesti uskumatu - ma ei teinud teist ühtegi pilti!! Nii et ma laenasin ühte FB pilti, et oleks ikka jäädvustus olemas :)