Esimene koolinädal

Uskumatu, aga homme saab mul siin oldud juba nädal aega. Hämmastav, kui kiirelt aeg lendab! Esimene koolinädal on ka juba oma keskpunkti saavutanud, ning ma olen jõudnud juba kolme majandusloengusse ning esimesse hiina keele tundi. Igal juhul on elu äärmiselt põnev!

Esimene hiina keele tund algas esmaspäeval kell 9.10. Meid on grupis hästi vähe, kokku 6 inimest. 2 neist on pärit Jaapanist (ja too kutt minu arvates ei räägi üldse inglise keelt, ma ei saa üldse aru, kuidas ta hakkama saab? Ei inglise ega hiina keelt, veelgi hämmastavam..), 1 oli vist Vietnamist (ja tema ei suhtle eriti ka inglise keeles) ning siis 2 kanadalast. Kanada kutid on päris vanad võrreldes ülejäänutega, kes näevad välja nagu värskelt 20 saanud (mina kaasa arvatud), ning õpivad siin vaid hiina keelt. Üks neist hakkab abielluma taiwanlannaga, ja kuna tolle perekonnaliikmed inglise keelest aru ei saa, siis on tal vaja kiirkursust enne pulmi. Teine on maailmarändur ja järgmisena plaanib minna Jaapanisse edasi. Tõepoolest, Issanda loomaaed on ikka kirju, ja siin on meeletult selliseid naljakaid tüüpe.. kuidas nad küll kõik Taiwani kokku sattunud on? :)

Tund oli täitsa asjalik, kordasime üle kõikide häälikute hääldused, ning oleme nüüd võimelised ükskõik mida pinyin'is kirja pandut lugema (pinyin on hiina keele õppimise lihtsustamiseks mõeldud süsteem - kõik characterid (hieroglüüfid) on kirjutatud ladina tähtedega lahti). Samuti võtsime läbi numbrid (selles olid kõik õpilased hirmus tublid, aga me vaatasime läbi vaid numbrid 1-99 ka, seal pole midagi keerulist. Isegi minu jaoks!) ning esimesed laused - kuidas on Su nimi, minu nimi on ..., mis rahvusest Sa pärit oled, ja kes on Kanada rahvusest? Järgmisel korral saame juba teha testi, kui õpetaja (Zhang laoshi) ütleb meile sõnu, ning meie kirjutame kõik characterites üles. Minu jaoks jäi veidi segaseks see, et selle õpetajaga kohtume vaid esmaspäeviti. Sama nimega kursus on aga ka neljapäeva hommikul (mul on samal aja Productions and Operations Management) ning samuti reedel. Kas need on siis sama asja õpetavad kursused või täiendavad nad kuidagi teineteist? Tuleb reedel välja uurida.

Esimeseks majandusaineks oli mul Entrepreunership and Innovation. Üllatav oli see, et tunni algusajaks oli kohal nii 5-6 inimest - aga esimese 15 minuti jooksul lisandusid veel mõned. Kokku sai meid vist 11. Hiljem tuli välja kohalike õpilaste jutust, et kuna on esimene nädal, siis mõned veel puhkavad - ehk et süsteem toimib täiesti vastupidiselt Eesti omale, kus esimesel nädalal on võimatu parkimiskohta leida, kuna KÕIK on kooli tulnud, kuid peale kolmandat-neljandat nädalat tekib klassiruumidesse järsku palju rohkem õhku, sest osa rahvast on juba alla andnud (ja kavatseb järgmisena kohale ilmuda eksami toimumise päeval). Aine juurde  tagasi tulles - õppejõud on taiwanlane, ning rääkis väga aeglaselt inglise keelt. Algul pani ta kas iga lause või iga sõna lõppu "okay", nii et tekst nägi välja järgmine:
"Well, hello! Okay."
"Today it is.. okay. Our first lecture. Okay."
"We are.. okay. Going to talk about.. Okay. Entrepreunership! Okay."
Hiljem asendus see sõnaga "yeah". Nii edasi läksime järgmiselt:
"As our topic.. yeah. Is entrepreunership, yeah. Then who wants to become an entrepreuner? Yeah?"

Tegelikult polnud ainel eriti häda midagi, kui Sa suutsid kõik "okay"'d ja "yeah"d sealt välja jätta. Õppejõud ise oli täitsa vaimustuses oma teemast, ning tegelikult rääkis väga arusaadavalt ja lihtsalt kõik põhiasjad ära. Eksamit pole, aga selle asemel on grupitööna vaja koostada presentatsioone, samuti on vaja diskussioone tekitada, ning lõputööna peab igaüks esitama mõne eduloo. Suurepärane võimalus Skype ja Eesti promomiseks, eks? :)

Peale kooli läksin ja tellisin endale ära uued prillid. Sain mitme positiivse üllatuse osaliseks - kõigepealt, prillid maksid 2800 TWD-d, ehk alla 75 euro. Siis, kätte pidin nad saama täpselt 24h pärast, mitte 2 nädala pärast nagu Eestis! Ning kolmandaks, müüja oli absoluutselt hiinakeelne ja me saime hakkama! Jah, minu sõnavara, mida kasutada sain koosnes "hen hao"-st (väga hästi), pearaputamisest, kui midagi ei meeldinud ja siis muidugi tere-head-aega'st. Aga ikkagi! Hea tunne oli proovida kasvõi hiina keeles suhelda! :)

Õhtupoolikul (peale seda, kui olin suutnud siin oma esimese masinatäie - või nojah, -täie on muidugi hästi öeldud, mul ei ole nii palju riideidki! - pesu ära pesta) helistas Amy, kes tahtis mind vedada oma toanaabriga sulgpalli mängima. Ohsaa, sulgpall ja tennis on ikka täitsa erinevad asjad, ja minu oskused nüüd nii külluslikud ka ei ole, et kusagil väljakul kohe mängima hakata! Nii et see jäi ära, aga kuna vahepeal jõudis välja tulla, et sel nädalal on kõik spordirajatised tasuta (nö tutvumisperiood), siis oli avatud ka täiesti värske spordihoone koos täiesti uue jõusaaliga (minupoolsed vaimustushüüded!). Nii et otsustasin hoopis individuaalse trenni kasuks, ning sain esimest korda siinoldud aja jooksul trenni! SUPER!

Jõusaalis, nii nagu arvata oligi, treenisime mina ja poisid. Algul ei olnud selles midagi eriti imelikku, kuna mina tegin sooja jooksulindil (ning mõni üksik neiu oli ka jalgratta peale ära eksinud). Peale 25 minutit jooksu (mille lõpus ma konkreetselt tilkusin - olete kunagi trenni teinud ligi 30 kraadises palavuses, kus õhk on meie mõistes tavapärasest niiskem? Ei? No, siinne kliima kujutab endast midagi sellist, et niipea kui astud välja konditsioneeritud ruumist, siis hakkad Sa kohe higistama. Eriti kui on päevane aeg, ning väljas pole pilvi, mis päikest varjutaksid. Ja nüüd kujutage ette kui palju on vaja, et siin joostes higi lahti tuleks.. Mitte eriti palju!) mõtlesin siis ikkagi ka midagi masinatel teha, kui ma juba jõusaali tulnud olin. Valisin esimeseks seljaharjutuse plokil, ning need poisid tõesti vaatasid mind veidi imelikult (keegi teine tüdrukutest ei julgenud peale kardiomasinate midagi muud puudutada). Aga kui ma läksin ja võtsin hantlid kätte, et nendega õlgadele ja kätele veidi trenni saada - ohhoo! Osa neist jätsid konkreetselt trenni katki, et vaadata, mida see hull eurooplane nüüd teha plaanib. Eks ma ju näen siin tiba kummaline välja ning võrdlus mammutiga on täiesti asjakohane - suurem kui teised (eriti, mis tüdrukutesse puutub), siin absoluutselt väljasuremisohus ning välimuselt ka äärmiselt haruldane nähtus. Nii et minul oli küll terve trenn raske naeru tagasi hoida :)

Trenni lõpuks tegin 2 ringi ka ühika ees oleval staadionil, ning venitasin veidi. Kuna kliima on niivõrd teistsugune (Eestis olen sel suvel vaid jooksu teinud, ning sedagi tavaliselt umbes 20 kraadise temperatuuriga), siis tundsin, kuidas energiast olin end küll väga tühjaks teinud. Magama oli õhtul juba parem jääda, kuna väsimus võttis ruttu võimust (muidu on mul siin magamisega veidi raskusi olnud, ja sellele aitab kaasa kõva madrats, liiga kõrge padi, konditsioneer ning harjumatus üksinda magada).

Teisipäeval ootas mind ees lausa 2 majandusloengut. Esimene neist oli International Financial Institutions, mida luges USA-st pärit professor. Kui hea oli kuulata loengut õiges inglise keeles, selles korralikus! Ning see oli tõeliselt asjalik ka. Kõigepealt tehti tutvustamisring, ning selle käigus avastasime, et kõige rohkem on esindatud vietnamlased, taiwanlasi oli vaid 3 (nemad olid ka eilses ettevõtluse aines, nii et juba tuttavad näod!), siis oli paar aafriklast, üks tüüp San Franciscost, ning mulle juba tuttavad prantslanna ja tšehh. Tore oli see, et paljud olid juba mitu aastat töötanud enne kui siia jõudsid, ning diskussiooni arendamine ei tundunud olevat väga raske. Õppejõud aitas sellele muidugi kaasa ka, ning püüdis kommenteerida kõikide enesetutvustusi. Nii mõnigi sai endale hüüdnime - näiteks mind ristiti kohe töö järgi keskpankuriks ning hiljem, kui loengu osas keskpankadest juttu tuli, siis vaatas ta kohe mulle otsa ja küsis mõne asjassepuutuva küsimuse. Igal juhul, ma olin absoluutses vaimustuses huvitavast loengust, ning sellest, kui lihtne on siin luua õppimiseks nii hea õhkkond. Kahju, et Eestis pole palju häid lektoreid, kes sama suudaksid - õppimine oleks siis tõeline lust ja lillepidu!

Minu vaimustust kahandas aga pärastlõunane aine Strategic Management (ausõna, selle võtsin ma ka ainult seetõttu, et saan selle asendada oma TTÜ õppekavas oleva strateegilise juhtimise ainega). Õppejõud oli kohalik mees, ning kuigi ta vabandas ette ja taha, et pole terve suvi otsa inglise keeles rääkinud, ning on veidi roostes, siis minu arvates pettis ta rohkem iseennast. Lugematud mõttepausid ja "ee.."d tema kõnes jätsid pigem mulje, et tema inglise keel on rohkem algaja tasemel, kui lihtsalt roostes. Kahjuks ei saanud ta väga hästi ka meie küsimustest aru, enne kui me kätega vehkima ei olnud hakanud. Hämmastav! Igatahes, ka selles aines ei ole eksamit (sest õpilaste inglise keele tasemed on ju erinevad, seetõttu ei korralda ta eksamit - minu arvates tuleks seda mõista pigem nii, et ta ise ei saaks meie vastustest lihtsalt aru), aga selle eest peame tegema 2 presentatsiooni grupitööna. Aa, nii selles kui ka ettevõtluse aines annab 30% hindest juba ainuüksi kohalkäimine - samas, hinde kättesaamiseks tuleb aine läbida 70% mahus.

Õhtut sisustasin shopinguga - kuna meil on nüüd külmkapp ühikatoas, siis oli ju vaja sinna sisse midagi osta ka. Nii et võtsin ette ja käisin Yellow Marketis, mis on kohalike üliõpilaste seas kõige popim koht. See oli täiesti eraldi kogemus - olete kunagi proovinud leida piima, kui kõikide jookide sildid on vaid hiinakeelsed? Ning pooled nendest jookidest võivad olla piimapakendi moodi pudelisse pakendatud külmad teed? Hah, lõpuks võtsin ühe müüjanna rajalt maha, et ta mulle näitaks, milline neist ikkagi piim on - ning loomulikult ei saanud ta aru, mis asi võiks olla "milk". Ega's midagi, sõnaraamat lahti ning "niunai" leidis ta palju paremini üles :D. Seevastu mina ei suutnud aga edasi leida kusagilt müslit (mille jaoks ma seda piima just tahtsingi) - müügil oli vaid erinevaid Cornflakes krõbinaid (tohutu süsivesikute sisaldusega, ehk siis natuke vastuvõetamatud). Ehk et harjumuspärasest hommikusöögist ei paistnud küll midagi välja tulevat. Seevastu leidsin veel neid nö kiirpudru moodi sööke - siin müüakse suuri pakke, mis sisaldavad 25 väikest kiirpudru pakikest. Sinna valad vee peale ning ongi hommikusöök! Tai tüdruk rääkis, et paljud kohalikud söövad seda hommikul. Nojah, sulandun ka siis seltskonda.. Nüüd on mul kahte erinevate putru isegi - üks on magusam ja maitseb nagu kakao, millele on natuke pähkleid juurde pandud ning teine on viiest erinevast oasordist tehtud ja sisaldab ka natuke mingi krõbina moodi asju. Kõige hullem ei olegi, aga kõhu teeb küll kiiresti tühjaks tagasi.

Ikkagi ma usun, et need pudrud on parem variant kui koolisöökla hommikusöök. Eile hommikul võtsin end kokku ja kobisin sinna.. et avastada, kuidas nad ei paku isegi külma kohvi, soojast rääkimata! Ning söögi osa täidavad kaasaostetavad pakikesed kas siis sushi, mingi nuudlisöögi või mingi taolise toiduga, mis maitses nagu väga-väga paks pannkook. Ma valisin viimase (ausõna, nuudleid ma hommikusöögiks küll sööma ei hakka!), ning võtsin sinna kõrvale kõige tumedama joogi, mille leidsin (ning mis muidugi osutus teeks, mitte kohviks, hurraa!). "Pannkoogid" maitsesid tohutult rasvaselt, ning tegid kõhu tühjaks juba peale teist loenguosa (ehk et sõin 8.30 ja kell 11 hakkas kõht korisema), tee oli liiga magus mulle, kes ma suhkrut selliste jookide sisse ei pane. Ehk mõistlikum on ise oma hommikusöögi eest hoolitseda! Aa, kõigele lisaks, maksin ma selle eest 30 raha, mis on samapalju, kui mõni mu õhtusöök (sisaldab juurikaid, liha ja riisi). Uskumatu!

Täna on mul koolist vaba päev, ning ma olen olnud juba uskumatult tubli ja ette võtnud oma magistritöö kavandi. Kuna vaba aega kipub olema liigagi palju, siis on kasulik see aeg täita tegevustega, mille jaoks Eestis mul aega üldse olema ei kipu (või kui aega on, siis motivatsiooni mitte). Peale lõunat on mul plaan külastada taaskord Tainani, et saada immigration office'st kohalik ID number ja selle alusel avada pangakonto ning osta SIM-kaart telefonile. Elu hakkab jumet võtma juba :)