Üks Taiwani kultuurilistest eripäradest on kindlasti kohalik köök. Nojah, see kipub küll kehtima absoluutselt iga kultuuri kohta, ning Taiwan pole mingi erand.. Tegemist on täiesti teistmoodi valdkonnaga - eriti minu jaoks, kes ma olen pärit kaugelt Euroopast ja harjunud sööma teistsugust toitu. Vähe sellest, harjunud sööma teistmoodi - noa ja kahvliga. Kindlasti mitte pulkadega!
Esimese šoki sain nii poolteist nädalat tagasi, kui otsustasin esimest korda külastada kooli sööklat. Sellest olen juba varem kirjutanud ka (vt postitust "Suur shopinguüritus"). Nüüdseks ma juba täiesti suudan nendega süüa, ja enam ei lähe isegi mitte poolt tundi, et oma lõunat lõpetada :D. Abiks on muidugi ka see, et kooli söökla pakub lisaks ka plastmassist lusikaid (mis on minu jaoks harjumatult sügavad, ja tegelikult mõeldud vist ainult supi söömise lihtsustamiseks neile, kes üle kausiääre luristada ei taha), mida mina Tai sõbrad väga innukalt ka muu söögi söömiseks kasutavad. Mina kasutan neid tavaliselt siis, kui oma riisile sojakastet peale otsustan panna - kuna soja teeb selle pudrutaolise massi pudedaks ehk siis võimatuks pulkadega süüa. Ning toidukorra lõpetamiseks saab seda liiga sügavat lusikat siis ilusti ära kasutada.
Peale õppimist, kuidas süüa pulkadega riisi (ausõna, siiani tundub pisut liiga uskumatu, et selline asi võimalik on. Eesti moodi riisi tehes vist väga ei olegi.. kui Sa just mõnda head kühveldamistaktikat ei valda), jõudsin täna järgmise probleemini - kuidas süüa pulkadega kana. See on esimene kord siin, kui ma otsustasin lõunaks kana võtta, ning kuidas peaksin ma seda koiba sööma vaid pulkade abiga? Täiesti hämmastav! Ja pulkadega on ülimalt keeruline kanalt liharibasid kätte saada. Olete proovinud? Tõsiselt, see on kogemus omaette! Ning mina, kes ma olin lootnud, et suudan juba süüa alla poole tunni.. Nojah, ma olen tagasi alguses. Õnneks on veel paar kuud aega harjutada! :D
Tegelikult tahtsin teid valgustada teemal, mida siin üleüldse süüakse. Minu hommikusöök koosneb tavaliselt mingist hommikupudru moodi asjast, mis rohkem meenutab vedelat körti. Kogu see supp, mille ma endale iga hommik topsi sisse kuuma vee abiga teen, on magus, ning nagu ma nüüdseks juba avastanud olen, ei täida kõhtu kuigi kauaks (st koosneb liiga suures osas kiiretest süsivesikutest). Nii et appi tuleb võtta mõni puuvili või siis saiaviil (mul on endiselt nii kahju, et siin ei ole leiba. Ausõna, ma ei kurdaks üldse, kui siin vaid leiba leiduks!). Kohalikud ise alustavad juba hommikul vara erinevate riisi- või nuudlisöökidega, mis mulle on endiselt liiga imelikud, et neid juba hommikusöögiks süüa. Või sushiga, mis ei kuulu ka just minu eelistatud hommikusöögimenüü hulka.
Lõunaks ja õhtuks pakub siinne söökla, kus ma nädala sees enamvähem alati söön, praktiliselt täpselt samu roogasid. Muidugi leidub mingis vormis tofut - näiteks eile õhtusöögiks proovisin, mida see siis endast kujutab. Oli selline.. hm, želee moodi söök, ning sulas keele peale ära niipea, kui suhu jõudis. Maitse poolest, natuke muna ja liha vahepealne. Olen proovinud ka night market'itel pakutavat stinky tofu't, mis on Taiwani üks rahvustoitudest - ja see meenutas krõbedat saia. Väljast krõmpsuv ja kuldpruuni värvusega, seest pehmem, maitse poolest saia ja mingi liha-asja hübriid. Ja muidugi, nagu nimetuski ütleb - ei lõhnanud just väga kutsuvalt.. Samas, võrreldes Islandi mädanenud hailihaga, ei tekitanud see lõhn minus erilist emotsiooni. Islandi kala oli märgatavalt hullem!
Siis leidub erinevaid lihatoite - paneeritud liha, küpstatud kana, lihatükke erinevates kastmetes (mille kohta tundub, et nad kasutavad alati ja igal pool ühte ja sama maitseainet - ning olgugi, et need kastme moodi toidud on erinevad välimuselt, maitsevad nad siiski väga ühtemoodi). Naljakad asjad on kartulipallid, mille sees leidub ka mingit lihavärki. Kergelt magusa maitsega ja tundub, et fritüüritud. Samuti on ookeani ääres asuvale riigile kohaselt kala - aga kuna mul ei ole õrna aimugi, kuidas neid puhastama peaks, siis ei ole ma nende proovimiseni veel jõudnud. Kala on küpsetatud just täpselt sellisena, nagu ta veest välja püütud on - ning kogu puhastamistöö on Sinu enda teha. Oii, ja seda peaks ilmselt ka pulkadega tegema?!
Minu lemmikuteks on kõikvõimalikud juurikad - pea iga eine kõrvale olen lisanud hautatud spargelkapsast (see tundub ka olevat siin nagu rahvustoit - pakutakse pea igal pool), ning ühe korra vedas väga, kui leidsin kergelt küpsetatud paprikaid. Ma lihtsalt armastan paprikat! Mul on siin külmkapis samuti mõned veel ootamas - neid on hea õhtuti näksida, peale trenni näiteks. Te ei taha teada, mis näoga mu toanaaber seda pilti vaatas.. :D Samuti on enampakkumisel maisi-porgandisegu (taaskord, veidi keeruline süüa, kui abivahendiks on vaid pulgad) ning midagi kapsasalati laadset. Ehk igale einele juurikaid kõrvale lisada pole mingi probleem :)
Kui jutt juba juurikate kaudu puuviljadele läks, siis nendest olen ma muidugi ka absoluutses vaimustuses! Hurmaasid saab poest osta 6 TWD eest (eurodes siis 15 senti umbestäpselt) tükk, banaanide eest tuleb maksta veidi rohkem - nii 12 TWD-d (aga mul õnnestus ühest kohast saada ka 2 banaani 19 eest!). Arvestus käib kohati tüki kaupa, ja kohati on märgitud hind 600g kohta - kust see tuleb, ma kahjuks ei tea, aga Tai tüdruk oli ka selle üle väga imestunud. Miks siin küll kilohinda ei tunnistata?
Vähe sellest, et puuviljad on odavad, siin leidub ka selliseid, mida ma Eestis pole kunagi kohanud. Näiteks durian, mis on muuseas pärit Taist, ning mille kohta sealt pärit inimesed ütlevad, et taiwanlastel pole
õrna aimu ka, kuidas duriani üldse müüma peaks. Nad lasevad sellel liiga kaua seista, ning siis omandab see puuvili, mis välimuselt meenutab ogadega jalgpalli, liiga mõrkja maitse - Tais süüakse see juba varem ära, ning siis olevat ta meeldivalt magus. Samuti olen proovinud night marketil ühte rohelist, õunast veidi suuremat puuvilja, mis maitse poolest tundus olevat meie pirnide sugulane. Aga kindlasti mitte nii magus. Mul on siiani veel veidi seda külmkapis alles.. Kahju, et ma selle nimetust ei tea. Kohalikel oli küll mingi oma versioon, aga mul on see ammu meelest läinud :(.
Erinevaid puuvilju on veel - ma pole lihtsalt jõudnud veel kõiki proovida ;). Milleni ma kindlasti jõuda tahan, on minu esimeses hiina keele õpikus kirjeldatud banaanimaitseline õun - mida tegelikult kutsutakse "Newton pippin"iks. Ning jah!, selline asi eksisteerib täiesti! :D
Tagasi tulles toitude juurde, siis kõige peamisem komponent igal söögikorral, on riis. Hahaa, no suprise here I guess - aga nad teevad riisist lisaks selle niisama söömisele (muide, kooli sööklal on tohutu suured potid riisiga igal söögikorral ootamas - tõesti, tahaks nii väga teada, kui palju riisi me siin päevas ära tarvitame?) ka erinevaid kiirtoite. Näiteks eile õhtul õnnestus mul proovida midagi grillitud riisikuubikute taolist, mis meenutas veidi Eestis müüdavaid kartulikrõpse (seda eelkõike liiga soolase maitse pärast ja snäkilaadse kuju pärast). Samuti on neil müügil sushiwrapid, mis on keeratud sushiarmastajatele tuttava musta vetikalehe sisse, ja mis on peamiselt nagu liiga suured sushiampsud - riis, mille keskel natuke täidist. Korra olen proovinud ka riisist tehtud hotdogi - liha, mis on ümbritsetud riisist moodustatud pätsikesega. Ning lisaks on esindatud ka Itaaliast pärit risotto-laadsed toidud.
Järgmine väga common söögikomponent (ka sobiv iga söögikorra juurde) on nuudlid. Kooli söökla neid küll toidukordade juurde ei paku, kuid nädalavahetustel, kui tuleb ise endale söök organiseerida, on näha arvukalt putkasid, kust saab eri maitsega nuudliroogi endale kaasa osta. Ning muidugi on tudengite hulgas äärmiselt populaarne kiiretel aegadel endale teha instant noodles' - ehk siis need topsisöögid, kuhu valad kuuma vee peale ja kohe ongi valmis. Mina katsun nendest küll hoiduda, aga mine tea, kui kiireks sessi ajal läheb..
Eraldi tuleb mainida taaskord night market'eid, kus on hea võimalus proovida Taiwani rahvusroogasid. Aga selle kohta tuleb teha juba eraldi postitus, kuna need on siin tõelised fenomenid omaette.. :)
No comments:
Post a Comment